Soojuspump vs gaasiküte: kumb säästab rohkem?

Kui vana gaasikatel hakkab eluea lõpule jõudma või küttearved tunduvad aasta-aastalt suuremad, kerkib paljudel hooneomanikel sama küsimus: kas jääda gaasikütte juurde või minna üle soojuspumbale? Otsus ei ole ainult hinna küsimus — oluline on mõista, kuidas kumbki lahendus üldse sooja toodab. Sealt algavad ka kõik erinevused.

Kaks täiesti erinevat viisi sooja saada

Gaasikatel töötab põletamise põhimõttel: maagaas põleb ja soojendab küttevett, mis liigub radiaatoritesse või põrandaküttesse. Kaasaegne kondensatsioonikatel on selles väga tõhus, kuid füüsika seab piiri — katel saab kätte parimal juhul veidi vähem soojust, kui kütuses energiat oli. Efektiivsus jääb seega ühe lähedale.

Soojuspump töötab hoopis teisiti. See ei tooda soojust põletamise teel, vaid liigutab olemasolevat soojust ühest kohast teise — välisõhust, maapinnast või veekogust majja sisse. Selleks kulub elektrit, kuid saadav soojushulk on kulutatud elektrist mitu korda suurem. Seda suhet kirjeldab näitaja SCOP (hooajaline soojustegur). SCOP 3 kuni 5 tähendab lihtsalt öeldes, et igast kulutatud kilovatt-tunnist elektrist saab maja umbes kolm kuni viis kilovatt-tundi soojust. Just see kordisti muudab kogu kuluarvestuse.

Jooksev kulu: hind korrutatud efektiivsusega

Küttekulu ei sõltu ainult energia hinnast, vaid hinnast jagatud efektiivsusega. Gaasi puhul on efektiivsus umbes üks, seega maksab soojus enam-vähem sama palju kui gaas ise. Elektri puhul tuleb elektrihind jagada soojusteguriga.

Mõelgem läbi põhimõtteline arvutus. Energiahinnad muutuvad ajas ja piirkonniti, seega tuleb otsus teha värskete hindade ning konkreetse hoone tarbimise põhjal. Oletame, et gaas maksab teatud summa kilovatt-tunni kohta ja elekter umbes kolm korda rohkem. Kui soojuspumba SCOP on 3,5, siis jagatakse elektrihind 3,5-ga. Sel juhul tuleb soojuspumbaga toodetud sooja kilovatt-tunni hind gaasiga võrreldes madalam, kuigi elekter oli algselt kallim. Mida külmem ilm, seda väiksem on õhksoojuspumba hetkeline soojustegur, kuid aasta keskmine jääb tavaliselt siiski selgelt ühest kõrgemale.

Täpne võit sõltub sellest, milline on sinu piirkonna gaasi- ja elektrihind ning kui hea soojusteguriga süsteem majja sobib. Seepärast tasub arvutus alati oma majale kohandada.

Keskkond ja CO₂

Gaasi põletamisel tekib alati süsinikdioksiidi — see on põlemise vältimatu tagajärg. Soojuspump ise põlemist ei tekita; selle keskkonnajälg sõltub kasutatava elektri päritolust. Mida rohkem taastuvenergiat võrgus, seda väiksemaks muutub soojuspumba mõju ajas. Kui keskkonnajalajälg on sulle oluline, kaldub kaal soojuspumba kasuks ja see eelis pigem kasvab.

Gaasihinna kõikumine ja varustuskindlus

Viimased aastad on näidanud, et gaasi hind võib lühikese ajaga tugevalt kõikuda ja sõltub rahvusvahelistest turgudest. See teeb pikaajalise kulude planeerimise keeruliseks. Elektri hind kõigub samuti, kuid soojuspump pehmendab seda mõju, sest tarbib efektiivsuse tõttu vähem energiaühikuid. Varustuskindluse mõttes annab paljudele rahu see, et soojuspump ei sõltu ühest kütuseliigist ega selle tarnest.

Alginvesteering ja toetus

Aus võrdlus peab arvestama ka alginvesteeringut. Soojuspumba paigaldus maksab tavaliselt gaasikatlast rohkem, eriti maasoojuspumba puhul, kus lisandub maakontuuri või puuraukude rajamine. Samas on soojuspumba jooksev kulu madalam, mis tähendab, et suurem alginvesteering hakkab end aja jooksul tagasi teenima.

Siin tuleb appi ka toetus: soojuspumba paigaldamiseks saab eramuomanik sageli taotleda EIS-i toetust, mis vähendab esialgset kulu ja lühendab tasuvusaega. Gaasikatla vahetusele sarnast rohepööret soosivat toetust üldiselt ei ole. Toetuste täpsed tingimused ja määrad muutuvad ajas, seega kontrolli enne otsust kehtivaid nõudeid.

Sobivus olemasoleva veeküttega

Hea uudis paljudele majaomanikele on see, et soojuspumbale üleminek ei nõua tingimata kogu küttesüsteemi väljavahetamist. Õhk-vesi ja maasoojuspump saavad kütta sama vesiküttesüsteemi kaudu, mida seni kütnud gaasikatel — nii radiaatoreid kui ka põrandakütet. Parim efektiivsus saavutatakse madalama küttevee temperatuuriga, seega tasub süsteem üle vaadata ja vajadusel seadistada, kuid täielikku ümberehitust harva vaja läheb.

Millal soojuspump selgelt võidab

Soojuspump on selge valik siis, kui vana katel vajaks niikuinii vahetust, kui soovid pikas plaanis madalamat ja stabiilsemat küttekulu, kui hindad väiksemat keskkonnajälge ning kui majal on olemas sobiv vesiküttesüsteem, mis töötab mõistlikul temperatuuril. Gaasiküte võib jääda kaalukausile eelkõige siis, kui alginvesteering peab olema võimalikult väike ja katel on alles heas korras.

Otsustad targemalt, kui arvutus on tehtud sinu majale

Üldine loogika on selge: soojuspump kaotab hinnavõistluse energiaühiku pealt, aga võidab efektiivsusega tagasi ja jääb sageli ette ka toetuse ning stabiilsuse poolest. Kindla vastuse annab siiski alles arvutus, mis lähtub sinu piirkonna hindadest ja sinu maja küttesüsteemist. Kui soovid teada, milline lahendus just sinu hoonele kõige rohkem säästab, vaatame meeleldi koos su praeguse süsteemi üle ja aitame numbrid paika panna.