Soojuspumba elektrikulu: millega tegelikult arvestada?

Miks soojuspump üldse elektrit säästab?

Kõige tähtsam asi, mida soojuspumba kohta teada, on see, et see ei "tee" soojust nagu elektriradiaator, vaid liigutab olemasolevat soojust ühest kohast teise. Just seetõttu saab soojuspump ühest kilovatt-tunnist elektrist toota mitu kilovatt-tundi soojust.

Seda suhet kirjeldab number nimega COP (inglise keeles coefficient of performance ehk soojustegur). Kui COP on 4, tähendab see, et üks kilovatt-tund elektrit annab neli kilovatt-tundi soojust. COP mõõdetakse aga kindlal hetkel ja kindlatel tingimustel. Terve kütteperioodi keskmist efektiivsust näitab SCOP (seasonal COP ehk hooajaline soojustegur), mis arvestab ka külmade ja soojemate ilmadega. Tänapäevaste soojuspumpade SCOP jääb tüüpiliselt vahemikku 3–5. Lihtsalt öeldes: mida kõrgem SCOP, seda vähem elektrit maja soojana hoidmiseks kulub.

Näidisarvutus tüüpilisele eramule

Vaatame läbi ühe näite. Rõhutame, et kõik allolevad numbrid on näitlikud ja tuleb teie maja puhul üle kontrollida.

Eeldused (näitlikud, palun kinnita):

• Köetav pind: 150 m²
• Aastane soojavajadus (küte + soe tarbevesi): 18 000 kWh
• Soojuspumba SCOP: 3,5
• Elektri koondhind koos võrgutasude ja maksudega: 0,20 €/kWh (täpsusta)

Kui aastane soojavajadus on 18 000 kWh ja SCOP on 3,5, siis kulub elektrit ligikaudu 18 000 / 3,5 = umbes 5 140 kWh aastas. Elektrihinnaga 0,20 €/kWh teeb see aastas umbes 1 030 eurot ehk keskmiselt umbes 86 eurot kuus, jaotatuna ühtlaselt üle aasta.

Tegelikkuses ei jaotu kulu ühtlaselt: külmadel talvekuudel on arve suurem, suvel väiksem. Kuid see näide annab suurusjärgu. Võrdluseks: kui sama maja köetaks otsese elektriküttega (kus üks kilovatt-tund elektrit annab ühe kilovatt-tunni soojust), kuluks aastas ligi 18 000 kWh ehk umbes 3 600 eurot. Erinevus on märkimisväärne.

Õhk-õhk, õhk-vesi ja maasoojus: kuidas kulud erinevad?

Kolm levinumat lahendust käituvad elektrikulu poolest erinevalt.

Õhk-õhk soojuspump on tavaliselt kõige soodsam soetada ja pakub head efektiivsust, kuid see puhub sooja õhku ruumi ega ühendu keskkütte ega sooja tarbeveega. See sobib hästi ühe suurema ruumi või avatud planeeringuga maja põhiküttena, kuid soe vesi tuleb toota eraldi.

Õhk-vesi soojuspump ühendub veepõhise küttesüsteemiga (radiaatorid või põrandaküte) ja toodab ka sooja tarbevett. Selle hooajaline efektiivsus on väliste temperatuuride suhtes tundlikum kui maasoojusel, kuid kaasaegsed seadmed töötavad hästi ka miinuskraadidega.

Maasoojuspump ammutab soojust maapinnast, kus temperatuur on aastaringselt stabiilne. Tänu sellele on selle SCOP tüüpiliselt kõrgeim ja talvine elektrikulu kõige ühtlasem. Seevastu on maasoojuse alginvesteering suurim, sest vajalik on puurkaev või maakontuur.

Rusikareegel: mida stabiilsem on soojusallikas, seda ühtlasem ja väiksem on talvine elektrikulu, kuid seda suurem on esialgne investeering. Milline lahendus konkreetsele majale kõige mõistlikum on, selgub tasuvusarvutusest.

Mis elektrikulu tegelikult mõjutab?

Sama soojuspump võib kahes majas anda väga erineva arve. Peamised tegurid on järgmised.

Maja soojapidavus on kõige olulisem. Hästi soojustatud maja vajab vähem soojust ja seega vähem elektrit. Vana soojustamata maja "sööb" ka parima pumbaga rohkem.

Temperatuurirežiim mõjutab efektiivsust otseselt. Põrandaküte töötab madala veetemperatuuriga (näiteks 30–35 °C) ja laseb soojuspumbal töötada kõrgema efektiivsusega kui radiaatorid, mis vajavad sageli kuumemat vett. Mida madalam küttevee temperatuur, seda parem SCOP.

Kasutajaharjumused loevad rohkem, kui arvatakse. Pidevalt kõrge toatemperatuur, sagedane seadete muutmine või akende avamine talvel tõstavad kulu. Ühtlane ja mõõdukas režiim on efektiivseim.

Välistemperatuur mõjutab eelkõige õhksoojuspumpasid: mida külmem õues, seda rohkem tuleb pumbal tööd teha ja seda madalamaks langeb hetkeline COP.

Praktilised näpunäited kulu vähendamiseks

Hoia toatemperatuur ühtlane, mitte hüplik. Väldi järsku öist alandamist ja hommikust järsku tõstmist, eriti põrandakütte puhul, mis reageerib aeglaselt. Lase spetsialistil küttegraafik häälestada nii, et küttevee temperatuur oleks võimalikult madal, kuid piisav mugavuseks. Hoolda seadet regulaarselt, sest puhtad filtrid ja korras süsteem töötavad efektiivsemalt. Kui tarbid elektrit börsihinnaga, saab sooja tarbevee ja põranda soojendust suunata soodsamatele tundidele.

Kokkuvõtteks

Soojuspumba elektrikulu ei ole müstika, vaid arvutatav suurus, mis sõltub maja soojavajadusest, seadme SCOP-ist ja elektrihinnast. Ülaltoodud näide annab suurusjärgu, kuid iga maja on erinev. Kui soovid teada, milline lahendus ja milline eeldatav elektrikulu just sinu majale sobib, tee Viru Küttega konkreetne tasuvusarvutus. Võtame maja andmed aluseks ja arvutame läbi realistliku pildi, ilma ülelubamiseta.