Soojuspumba 5 levinud müüti

Soojuspump on Eestis juba aastaid üks populaarsemaid küttelahendusi, kuid selle ümber ringleb endiselt hulk vananenud arvamusi. Osa neist pärineb ajast, mil seadmed olid tõesti kehvemad; osa lihtsalt kuulujuttudest. Probleem on selles, et need müüdid hoiavad inimesi tegemast otsust, mis paljudel juhtudel oleks nende rahakotile ja mugavusele kasuks. Vaatame viis levinuimat müüti ausalt üle — nii, et näed nii tugevusi kui ka piire.

Müüt 1: "Soojuspump ei tööta Eesti külmas talvel"

See on ehk kõige visam eksiarvamus. Tõsi on, et välisõhu soojuspumba tõhusus väheneb, kui õues läheb väga külmaks — seda ei tasu maha vaikida. Kuid "tõhusus väheneb" ei tähenda "ei tööta". Kaasaegsed soojuspumbad on projekteeritud töötama ka tugeva pakasega ning suudavad maja soojana hoida ka siis, kui termomeeter näitab kaugelt alla nulli.

Täpne madalaim töötemperatuur sõltub mudelist, kuid hea kvaliteediga seade on Eesti talveks arvestatud. Kõige külmematel päevadel võib süsteem vajada väikest tuge, kuid valdava osa kütteperioodist katab soojuspump ise ja teeb seda tõhusalt. Kui talvine kindlus on peamine mure, tasub kaaluda ka maasoojuspumpa, mille allikas — maapinna soojus — on külmakraadidest sõltumatu.

Müüt 2: "Soojuspump on liiga kallis ega tasu ära"

Soojuspump nõuab kahtlemata alginvesteeringut ja seda ei tasu pisendada. Kuid "kallis" on pool lauset — teine pool on see, mida seade sulle tagasi toob. Soojuspumba mõte on toota mitu ühikut soojust iga tarbitud elektriühiku kohta, mis tähendab jooksvat kokkuhoidu võrreldes otsese elektrikütte või vananenud katlaga. See sääst koguneb aasta-aastalt.

Lisaks on Eestis olemas erinevad toetusvõimalused, mis vähendavad alginvesteeringut. Kui liita kokku toetus ja igakuine sääst, muutub tasuvusaeg sageli oodatust lühemaks. Täpne tasuvus sõltub su senisest küttelahendusest, maja seisukorrast ja tarbimisest — aga "ei tasu ära" on üldistus, mis paljudel juhtudel lihtsalt ei pea paika.

Müüt 3: "Soojuspump vajab pidevat hooldust ja on tülikas"

Mõni kardab, et soojuspump on kapriisne seade, mis nõuab pidevat sekkumist. Tegelikkuses on kaasaegne soojuspump igapäevaselt sisuliselt hooldusvaba — see töötab taustal ja sina ei pea sellega tavaliselt midagi tegema. Vajalik on korrapärane hooldus, tavaliselt kord aastas, mille käigus seade puhastatakse ja üle vaadatakse. See ei ole tülikas, vaid ennetav samm, mis hoiab tõhusust kõrgel ja pikendab seadme eluiga.

Teisisõnu: soojuspump ei nõua "pidevat" hooldust, vaid regulaarset, planeeritud hooldust — umbes samamoodi nagu auto. Hoolduslepinguga saab selle muuta muretuks, sest partner peab tähtajal ise silma peal. Lähemalt oleme hooldusest kirjutanud eraldi postitustes.

Müüt 4: "Vanas majas soojuspump ei toimi"

Levinud on arvamus, et soojuspump sobib ainult uude, hästi soojustatud majja. Tegelikult paigaldatakse soojuspumpasid edukalt ka vanematesse hoonetesse. Oluline ei ole maja vanus iseenesest, vaid see, et lahendus oleks õigesti valitud ja mõõdetud vastavalt maja soojavajadusele ja olemasolevale küttesüsteemile.

Vanemas majas võib tõesti olla mõistlik enne või koos soojuspumbaga parandada mõnda soojapidavuse kohta, näiteks tuulekindlust või soojustust, et seade saaks töötada võimalikult tõhusalt. Kuid see on optimeerimise, mitte võimatuse küsimus. Sobiva lahenduse leidmine algab maja hindamisest — ja väga sageli leitakse ka vana maja jaoks toimiv tee.

Müüt 5: "Kõik soojuspumbad on ühesugused"

Kui vaadata seadmeid poeriiulil, võib tunduda, et üks soojuspump on sama hea kui teine ja otsustada tasub lihtsalt hinna järgi. See on ehk kõige kulukam müüt. Soojuspumbad erinevad kvaliteedi, tõhususe, mürataseme ja töökindluse poolest märkimisväärselt, ning tuntud brändi taga on tavaliselt kindlam varuosade ja garantii tugi.

Veel olulisem kui seade ise on paigaldus. Isegi parim soojuspump töötab hästi vaid siis, kui see on õigesti mõõdetud, sobivasse kohta paigutatud ja korralikult seadistatud. Vale mõõt või lohakas paigaldus võib heast seadmest teha kehva kogemuse. Just seepärast ei tasu valikut teha ainult hinnasildi järgi — loevad nii kvaliteet kui ka paigaldaja oskus. (Müra on siin üks näide seadmete erinevusest ja suuresti paigalduse küsimus — sellest oleme põhjalikumalt kirjutanud eraldi postituses.)

Kokkuvõtteks

Enamik soojuspumba kohta ringlevatest müütidest pärineb ajast, mil tehnika oli tänasest kehvem, või lihtsalt kuulujuttudest. Kaasaegne soojuspump töötab talvel, tasub end paljudel juhtudel ära, ei nõua tülikat hooldust ja sobib sageli ka vanemasse majja — kui see on õigesti valitud ja paigaldatud. Ainus koht, kus tasub tõesti valivam olla, on seadme kvaliteet ja paigalduse tase.

Kui kaalud soojuspumpa, kuid mõni neist müütidest paneb kahtlema, võta Viru Küttega ühendust. Räägime ausalt läbi, mis sinu maja puhul päriselt paika peab ja mis mitte, ning aitame leida lahenduse, mis vastab just sinu olukorrale.