Põrandaküte eramus: miks see soojuspumbaga nii hästi sobib ja kuidas radiaatoritelt üle minna
Kujuta ette hommikut, kus astud paljajalu vannitoa põrandale ja see on soe. Ei mingit radiaatorit akna all, ei tolmuseid ribisid, lihtsalt ühtlane soojus jalataldade alt kogu ruumis. Põrandaküte ei ole ainult mugavusluksus. See töötab madalal temperatuuril ja just seepärast sobib ideaalselt kokku soojuspumbaga: mida madalamal veetemperatuuril küttesüsteem töötab, seda tõhusamalt pump seda soojust toodab ja seda väiksem on elektriarve. Kirjutasime blogis lahti, miks põrandaküte on eramus nii populaarne, kuidas see tolmuvabama ja tervislikuma sisekliima loob ning mida tasub teada, kui kaalud radiaatoritelt üleminekut, olgu terves majas või ainult köök-elutoas ja märgades ruumides. Loe edasi ja kui soovid teada, kas sinu koju sobib põrandaküte, kirjuta Viru Küttele.
Põrandaküte on Eesti uusehitistes muutunud pigem reegliks kui erandiks, ja üha rohkem inimesi kaalub sellele üleminekut ka vanemas majas. Põhjus pole ainult mugavus, kuigi sooja põranda tunne on kahtlemata meeldiv. Põrandaküte muudab kogu selle, kuidas soojus majas jaotub, ja see sobib eriti hästi kokku tänapäevaste soojuspumpadega. Vaatame, miks.
Ühtlane ja mugav soojus, ilma radiaatorita
Radiaatorküte töötab põhimõttel, et üks kuum pind soojendab õhku enda ümber, ja soe õhk liigub ruumis ringi. Nii tekivad soojemad ja jahedamad kohad ning tunne, et jalad on külmad, aga pea kuum.
Põrandaküte annab soojust kogu põranda pinnalt korraga. Soojus tõuseb ühtlaselt ja madalalt, just sealt, kus inimene seda kõige rohkem tunneb, jalgade juurest. Tulemus on ühtlane, pehme soojus ilma tõmbetuuleta ja ilma külmade nurkadeta. Paljud kirjeldavad seda kui kõige mugavamat küttetunnet, mida nad kogenud on.
Madal temperatuur – ideaalne partner soojuspumbale
See on põrandakütte kõige olulisem tehniline eelis. Põrandaküte töötab madalal veetemperatuuril, tüüpiliselt tunduvalt madalamal kui radiaatorid, mis vajavad kuuma vett.
Soojuspump on seda tõhusam, mida madalamat veetemperatuuri temalt nõutakse. Kui pump peab tootma väga kuuma vett radiaatorite jaoks, kulutab ta rohkem elektrit. Kui ta saab toota leiget vett põrandakütte jaoks, on tema kasutegur märgatavalt kõrgem ja elektriarve väiksem. Just seepärast on põrandakütte ja õhk-vesi või maasoojuspumba kooslus üks kõige energiatõhusamaid küttelahendusi, mida eramusse üldse valida saab.
Esteetika, tolmuvabadus ja hügieen
Põrandaküte on nähtamatu. Seinad jäävad vabaks, mööblit saab paigutada vabalt ja akende alla ei jää radiaatoreid, mis piiravad kujundust. Paljudele on see puhtalt esteetiline võit.
Lisaks on põrandaküte tolmuvabam. Kuum radiaator tekitab tugevat õhuringlust, mis kannab tolmu mööda tuba laiali. Madalal temperatuuril töötav põrandaküte liigutab õhku palju vähem, mis tähendab vähem tolmu õhus ja pindadel. See on eeliseks eriti allergikutele ja peredele, kes hindavad puhtamat sisekliimat.
Üleminek radiaatoritelt: märg või kuiv süsteem
Kui majas on praegu radiaatorid, on üleminek põrandaküttele täiesti võimalik, aga see nõuab läbimõtlemist. Peamiselt on kaks teed:
- Märg põrandaküttesüsteem. Torud paigaldatakse betoonvalu või tasandusseguga põranda sisse. See on kõige levinum ja tõhusam lahendus, sest betoon salvestab soojust hästi ja annab seda ühtlaselt ära. Miinuseks on suurem ehitusmaht ja see, et põranda kõrgus tõuseb.
- Kuiv põrandaküttesüsteem. Torud paigaldatakse spetsiaalsetesse õhukestesse plaatidesse ilma paksu betoonvaluta. See tõstab põranda kõrgust vähem ja on kiirem paigaldada, mistõttu sobib sageli renoveerimisel, kus lae kõrgus on piiratud.
Kumb sobib, sõltub majast, olemasolevast põrandast ja sellest, kui palju oled valmis renoveerima.
Põranda kõrgus ja renoveerimise ulatus
Kõige olulisem praktiline küsimus üleminekul on põranda kõrgus. Iga põrandaküttelahendus tõstab põrandapinda mõne sentimeetri võrra, ja see mõjutab uste kõrgust, läveservi ja üleminekuid ruumide vahel. Vanemas majas tuleb hinnata, kas põrand kannab lisakoormust ja kui suur remont selleks vaja läheb.
See on ka põhjus, miks üleminek on kõige lihtsam siis, kui niikuinii tehakse suuremat renoveerimist – näiteks vahetatakse põrandakatteid või tehakse kapitaalremonti. Siis lisandub põrandaküte loomuliku osana, mitte eraldi suure lammutustööna.
Osaline lahendus – hea kompromiss
Sa ei pea kohe kogu maja põrandakütet vahetama. Väga levinud ja mõistlik samm on osaline lahendus: põrandaküte pannakse sinna, kus sellest on kõige rohkem kasu ja mugavust. Kõige tüüpilisemad kohad on märjad ruumid nagu vannituba ja saun, kus soe põrand on eriti nauditav, ning avatud köök-elutuba, kus veedetakse palju aega ja käiakse paljajalu.
Ülejäänud maja võib esialgu jääda radiaatoritele ja süsteemid saab omavahel tööle panna. Nii saab põrandakütte eeliseid nautida ilma kogu maja korraga ümber ehitamata.
Kas põrandaküte sobib sinu koju?
Põrandaküte sobib enamikku eramutesse, aga parim lahendus sõltub alati konkreetsest majast: praegusest küttesüsteemist, põrandate seisukorrast, lae kõrgusest ja sellest, kas plaanis on soojuspumbale üle minna. Kõige mõistlikum on need otsused teha koos, sest põrandakütte ja soojuspumba kombinatsioon annab tulemuse, mis on korraga mugav ja säästlik.
Kui soovid teada, kas sinu koju sobib põrandaküte ja milline lahendus oleks kõige mõistlikum, võta Viru Küttega ühendust. Vaatame olukorra üle ja aitame leida lahenduse, mis sobib nii sinu majja kui ka eelarvesse.
Seotud teenused
Kas sul on küsimus või soovid pakkumist?
Viru Küte aitab valida ja paigaldada sinu kodule või hoonele sobiva lahenduse.
Küsi või paku teemat