← Kõik artiklid
Soojuspumbad

Maasoojuspump: kas see sobib igale krundile?

Maasoojuspump on üks tõhusamaid ja stabiilsemaid küttelahendusi, mis Eesti kliimas saada on. Aga enne kui unistad madalast elektriarvest, tasub küsida üht asja: kas sinu krunt üldse sobib? Vastus sõltub mitmest tegurist. Kas on vaba maad horisontaalkollektorile või tuleb puurida energiapuurauk? Milline on pinnas ja geoloogia? Kas puurmasin pääseb ligi? Kui kaugel on naaberkinnistud ja rajatised? Igal krundil on oma lugu, ja hea projekt algab just nende küsimuste vastustest. Uues blogiloos vaatame läbi tegurid, mis otsustavad maasoojuse sobivuse, ning selgitame, millal maasoojus on parim valik ja millal tasub kaaluda õhk-vesi soojuspumpa. Räägime ka maasoojuse eelistest: stabiilne tõhusus aastaringselt, kõrge SCOP, pikk eluiga ja vaikne töö. Loe edasi ja telli Viru Küttelt oma krundi sobivuse hindamine.

Parim küte ei alga seadmest, vaid krundist

Maasoojuspumpa peetakse õigustatult üheks tõhusaimaks küttelahenduseks. See ammutab soojust maapinnast või kaljust, kus temperatuur püsib aastaringselt suhteliselt ühtlane, ja muudab selle majasooja. Just see stabiilsus teeb maasoojuse eriti hästi toimivaks Eesti karmides talvedes. Aga erinevalt õhksoojuspumbast, mille võib panna peaaegu igale seinale, algab maasoojus alati krundist. Ja mitte iga krunt ei ole ühesugune.

Enne kui otsustad, tasub mõista, millised tegurid sobivuse paika panevad.

Horisontaalkollektor või energiapuurauk

Maasoojust saab koguda kahel peamisel viisil. Horisontaalkollektor on maa sisse, tavaliselt umbes meetri sügavusele paigaldatud torustik, mis kogub soojust suurelt pindalalt. See lahendus on sageli soodsam paigaldada, kuid nõuab palju vaba maad — kollektoriala võtab enda alla märkimisväärse osa krundist ja selle kohale ei saa rajada hoonet ega istutada suuri puid. Väikesel linnakrundil jääb ruumi tihti lihtsalt väheks.

Vertikaalne energiapuurauk ehk puurkaev lahendab pindalaprobleemi: soojust ammutatakse sügavusest ühe või mõne puuraugu kaudu, mis võtavad pealt vähe ruumi. Vastutasuks nõuab see puurimist, mis on tehniliselt keerukam ja üldjuhul kallim (hinnavahemik täpsusta). Paljudel Eesti krundil on energiapuurauk siiski ainus realistlik viis maasoojust kasutada.

Krundi tegurid, mis otsustavad

Sobivust mõjutab terve rida asju. Pindala määrab, kas horisontaalkollektor üldse mahub. Pinnas ja geoloogia — niiske ja hea soojusjuhtivusega pinnas annab rohkem soojust kui kuiv liiv, ja kaljune aluspõhi mõjutab puurimist. Põhjavesi võib energiapuuraugu tõhusust hoopis parandada, kuid nõuab arvestamist projekteerimisel. Arvesse tuleb võtta ka olemasolev haljastus ja rajatised: suured puud, terrass, tee või tiik piiravad, kuhu kollektorit või puurauku saab rajada.

Praktiline, kuid sageli unustatud tegur on juurdepääs puurmasinale — puurimisseade on suur ja vajab krundile pääsemiseks ruumi ning kandvat pinnast. Lisaks kehtivad kaugusnõuded naaberkinnistutest, hoonetest ja rajatistest, samuti tuleb enamasti taotleda load (näiteks puurkaevu rajamiseks). Need nõuded on kohati piirkonniti erinevad, seega tasub need projekti alguses selgeks teha.

Millal maasoojus, millal õhk-vesi

Maasoojus ei ole automaatselt parim valik igas olukorras. Maasoojus tasub end tüüpiliselt paremini siis, kui maja soojavajadus on suur, hoonet köetakse aastaringselt, plaanid jääda samasse majja kauaks ja krunt võimaldab kollektori või puuraugu rajamist. Kõrge alginvesteering teenitakse pikas plaanis tagasi madala elektrikulu ja pika elueaga.

Õhk-vesi soojuspump on sageli mõistlikum siis, kui krunt on väike või keeruline, algeelarve on piiratud või maapinnaga seotud tööd oleksid ebaproportsionaalselt kallid. Õhk-vesi pump ei vaja maatöid, on odavam paigaldada ja tänapäeval Eesti kliimas hästi toimiv, kuigi selle tõhusus kõigub välistemperatuuriga rohkem kui maasoojusel. Sageli ongi õige vastus alles pärast krundi ja soojavajaduse hindamist — mitte enne.

Maasoojuse eelised

Kui krunt sobib, on maasoojusel mitu tugevat eelist. Stabiilne tõhusus aastaringselt: kuna maapinna temperatuur ei kõigu nagu välisõhk, töötab pump ka kõige külmematel päevadel ühtlaselt, ilma tõhususe järsu languseta. Sellest tuleneb kõrge SCOP — hooajaline soojustegur, mis näitab, mitu ühikut soojust saad iga kulutatud elektriühiku kohta; mida kõrgem, seda odavam küte. Maasoojus on selles tavaliselt õhksoojuspumbast ees.

Lisaks on maasoojussüsteemil pikk eluiga — maasse paigaldatud kollektor või puuraugu kontuur kestab kümnendeid — ja seade töötab vaikselt, sest väljas ei suriseb ventilaatoriga väliüksust. Kokkuvõttes tähendab see madalat ja etteaimatavat elektrikulu, mis on eriti väärtuslik suurema maja või ärihoone puhul, kus küttekulu kaalub palju.

Kust edasi

Kas maasoojus sobib just sinu krundile, ei selgu kataloogist ega naabri kogemusest — see selgub krundi vaatamisest. Pindala, geoloogia, juurdepääs ja soojavajadus tuleb panna ühte pilti, enne kui saab öelda, kas maasoojus on parim valik või tasub kaaluda õhk-vesi lahendust. Viru Küte aitab hinnata sinu krundi sobivust ja soovitada lahendust, mis tegelikult sinu olukorda sobib. Võta ühendust ja lepime kokku krundi hindamise.

Kas sul on küsimus või soovid pakkumist?

Viru Küte aitab valida ja paigaldada sinu kodule või hoonele sobiva lahenduse.

Küsi või paku teemat