Konditsioneer vs soojuspump: mis vahe neil tegelikult on?

Sama tehnoloogia, erinev ootus

Alustame kõige olulisemast: konditsioneer ja õhk-õhk soojuspump põhinevad samal tehnoloogial. Mõlemad kasutavad külmaainet ja kompressorit, et liigutada soojust ühest kohast teise. Seade ei "tekita" külma ega sooja, vaid transpordib soojust: suvel toast välja (jahutus) ja talvel õuest tuppa (küte).

Miks siis üldse kaks eri nime? Peamiselt ajaloolistel ja turunduslikel põhjustel. Sõna "konditsioneer" seostatakse enamasti jahutusega, sest algselt olidki need seadmed mõeldud ruumi jahutamiseks kuumal ajal. "Soojuspump" rõhutab seevastu kütmisvõimekust ja aastaringset kasutust. Praktikas on paljud tänapäevased õhk-õhk seadmed täisväärtuslikud soojuspumbad, mis oskavad nii tõhusalt kütta kui ka jahutada.

Kus peitub tegelik erinevus?

Kuigi tehnoloogia on sama, on seadmete vahel reaalseid erinevusi, mis loevad just meie kliimas.

Talvine küttevõimekus ja töö madalal temperatuuril on kõige olulisem erinevus. Odavam, eelkõige jahutuseks mõeldud seade võib külma ilmaga kütmisel oluliselt nõrgeneda või lakata efektiivselt töötamast. Kvaliteetne, kütteks projekteeritud õhk-õhk soojuspump on ehitatud töötama ka tugeva pakasega ja hoiab head efektiivsust ka miinuskraadides. Eesti talve arvestades on just see vahe määrav.

Efektiivsus käib käsikäes küttevõimekusega. Head soojuspumpa iseloomustab kõrge hooajaline soojustegur ehk SCOP, mis lühidalt näitab, kui palju soojust seade keskmiselt ühest kilovatt-tunnist elektrist üle kütteperioodi toodab. Puhtalt jahutuseks mõeldud seadmete talvine efektiivsus võib olla tagasihoidlikum.

Hind järgib võimekust. Lihtsam jahutusele keskendunud seade on tavaliselt soodsam soetada, kuid kui eesmärk on maja aastaringne kütmine, tasub investeerida seadmesse, mis seda tõesti hästi teeb. Odav seade, mis talvel korralikult ei köta, ei ole tegelikult odav.

Kasutuseesmärk paneb kõik paika. Kui vajad ainult suvist jahutust, piisab lihtsamast lahendusest. Kui soovid aastaringset kütet ja jahutust ühe seadmega, vajad korralikku soojuspumpa.

Millal piisab õhk-õhk lahendusest?

Õhk-õhk soojuspump puhub soojendatud või jahutatud õhku otse ruumi. See on sageli suurepärane valik, kui maja on avatud planeeringuga või tegemist on ühe suurema alaga, kuhu soe õhk hästi levib. Samuti sobib see lisakütteks olemasoleva süsteemi kõrvale ja on tüüpiliselt kõige soodsam viis alustada soojuspumba kasutamist.

Õhk-õhk lahenduse peamine piirang on see, et see ei ühendu veepõhise küttesüsteemiga ega tooda sooja tarbevett. Kui majas on radiaatorid või põrandaküte, mille sisse käib vesi, ei asenda õhk-õhk pump neid, vaid täiendab. Sooja tarbevee jaoks on siis vaja eraldi lahendust, näiteks boilerit.

Millal on vaja õhk-vesi süsteemi?

Õhk-vesi soojuspump ühendub maja veepõhise küttesüsteemiga, olgu selleks radiaatorid või põrandaküte, ja toodab lisaks ka sooja tarbevett. See on täisküttelahendus: üks süsteem hoolitseb nii ruumide sooja kui ka kraanivee eest.

Õhk-vesi süsteem on loomulik valik, kui ehitad uut maja veepõhise küttega, kui vahetad välja vana õli-, gaasi- või otsese elektrikütte või kui soovid, et kogu maja oleks ühtlaselt köetud ja soe tarbevesi toodetud sama energiatõhusa põhimõttega. Investeering on suurem kui õhk-õhk lahendusel, kuid ka võimekus ja katvus on suuremad.

Lihtne rusikareegel: kui soovid odavamat ja kiiret lahendust ühe ala kütteks ja suviseks jahutuseks, vaata õhk-õhk poole. Kui soovid, et üks süsteem kataks kogu maja kütte ja sooja tarbevee, on õhk-vesi tõenäoliselt õige suund.

Kumb valida?

Õige valik sõltub maja tüübist, olemasolevast küttesüsteemist, eelarvest ja sellest, kas soovid lahendada ka sooja tarbevee küsimuse. Sageli ei ole vastus mustvalge ja parim lahendus selgub alles siis, kui vaadata maja plaan ja praegune küttesüsteem üle.

Kui kaalud, kas sulle piisab õhk-õhk seadmest või tasub mõelda õhk-vesi süsteemile, võta Viru Küttega ühendust. Vaatame koos üle sinu maja vajadused ja soovitame lahenduse, mis tõesti töötab ka Eesti talvel, ilma et maksaksid võimekuse eest, mida sa ei vaja.