Miks eramu ventilatsioon ei ole luksus, vaid vajadus
Aknad kinni, soe sees, arve väike, kõik hästi? Mitte päris. Kui tänapäevases õhutihedas majas ventilatsioonile ei mõelda, koguneb siseõhku niiskus, süsihappegaas ja tolm. Tulemuseks on udused aknad, umbne õhk, halb uni ja halvimal juhul hallitus nurkades. Vana rõhtpalkmaja "hingas" läbi pragude iseenesest. Kaasaegne, hästi soojustatud maja seda ei tee, ja see on hea uudis kütteme arve jaoks, kuid tähendab, et värske õhk tuleb sisse tuua teadlikult. Just siin tuleb mängu kontrollitud ventilatsioon, eelistatavalt soojustagastusega, mis toob värske õhu sisse ja püüab väljuvast õhust sooja kinni. Uues blogiloos selgitame, miks ventilatsioon on tervise ja maja jaoks vajadus, mitte luksus, ja kuidas see soojuspumbaga hästi kokku sobib. Loe edasi ja küsi Viru Küttelt oma majale sobiv lahendus.
Õhk, mida me ei näe, aga hingame kogu aeg
Keskmine inimene veedab siseruumides suure osa ööpäevast ja hingab läbi tuhandeid liitreid õhku. Sellest, milline see õhk on, sõltub otseselt meie enesetunne, uni ja tervis. Ometi on ventilatsioon just see osa majast, millele mõeldakse kõige harvemini, sageli alles siis, kui aknad on pidevalt uduses või nurka ilmub hallitus.
Küsimus ei ole selles, kas majja peab värsket õhku tulema, sest see on paratamatu. Küsimus on selles, kas õhuvahetus toimub kontrollitult ja soojust säästes või juhuslikult ja raha raisates.
Miks kaasaegne maja ei "hinga" enam ise?
Vanad majad olid ehitatud nii, et õhk liikus läbi arvukate pragude, tihendamata akende ja korstnate. See "loomulik" õhuvahetus toimus iseenesest, kuid koos sooja õhuga läks välja ka suur osa kütteenergiast.
Tänapäeval ehitatakse ja renoveeritakse maju õhutihedaks, sest just õhutihedus koos hea soojustusega hoiab kütte kulu madalal. Aga õhutihe maja tähendab, et niiskus ja saasteained ei pääse enam iseenesest välja. Kui õhutihedale majale ei ole planeeritud korralikku ventilatsiooni, jääb niiskus sisse. Ja niiskus on hallituse parim sõber.
Sisekliima ja tervis: mida umbne õhk endaga kaasa toob
Halva ventilatsiooni tagajärjed on konkreetsed ja mõõdetavad.
Niiskus on kõige salakavalam. Pere igapäevane elu, toiduvalmistamine, duširuum, pesukuivatus ja isegi hingamine toodavad märkimisväärses koguses veeauru. Kui see kuhugi ei kao, kondenseerub see külmadele pindadele ja loob tingimused hallituse tekkeks. Hallitus omakorda kahjustab nii tervist kui ka ehituskonstruktsioone.
Süsihappegaas ehk CO2 koguneb magamistubades öö jooksul, kui uks on kinni ja ventilatsioon puudulik. Kõrge CO2 tase põhjustab peavalu, väsimust ja halba und. Paljud inimesed, kes kurdavad hommikuse raske pea üle, ei aima, et põhjus on lihtsalt värske õhu puudus.
Tolm, allergeenid ja lõhnad püsivad umbses ruumis kauem. Hea ventilatsioon eemaldab need pidevalt, mis on eriti oluline allergikutele ja astmaatikutele.
Loomulik vs mehaaniline ventilatsioon
Loomulik ventilatsioon tugineb temperatuuride ja tuule tekitatud rõhuvahedele. See on lihtne, kuid ettearvamatu: tuulise külma ilmaga tõmbab liiga palju ja soojust läheb raisku, vaikse sooja ilmaga ei tõmba peaaegu üldse. Kontrolli selle üle on vähe.
Mehaaniline ventilatsioon kasutab ventilaatoreid, et tagada ühtlane ja juhitav õhuvahetus sõltumata ilmast. See on kaasaegse õhutiheda maja jaoks põhimõtteliselt ainuke viis tagada stabiilne sisekliima. Mehaanilise lahenduse kroonijuveel on soojustagastusega ventilatsioon.
Soojustagastus: värske õhk ilma soojust raiskamata
Soojustagastusega ventilatsiooni süda on seade nimega rekuperaator. Selle idee on lihtne ja nutikas: majast väljuv soe kasutatud õhk ja sisse tulev külm värske õhk juhitakse läbi soojusvaheti, kus need ei segune, kuid soe väljuv õhk soojendab sissetulevat värsket õhku.
Praktikas tähendab see, et talvel ei pea sissepuhutavat külma õhku nullist kütma, sest suur osa soojusest võetakse väljuvast õhust tagasi. Nii saad korraga värske õhu ja väikese kütte kulu. Just seetõttu sobib soojustagastusega ventilatsioon eriti hästi kokku soojuspumbaga: mõlemad töötavad energiatõhususe nimel ja koos hoiavad maja küttekulu madalal, ilma et sisekliima kannataks.
Ärikliendi vaade: sisekliima on ka tootlikkuse küsimus
Kontorites, koolides ja äriruumides ei ole ventilatsioon ainult mugavus, vaid ka tootlikkuse ja normidele vastavuse küsimus. Kõrge CO2 tase koosolekuruumis vähendab keskendumisvõimet ja otsustusvõimet juba paari tunni jooksul. Halb sisekliima suurendab haiguspäevi ja vähendab töö tulemuslikkust.
Äri- ja ühiskondlikele hoonetele kehtivad sageli ka konkreetsed sisekliima ja õhuvahetuse nõuded. Korrektselt projekteeritud ja hooldatud ventilatsioonisüsteem aitab neid täita ning hoiab samal ajal energiakulu kontrolli all. Korteriühistute jaoks on ventilatsioon lisaks ka hoone konstruktsioonide kaitse: hea õhuvahetus hoiab niiskuse kontrolli all ja pikendab hoone eluiga.
Kokkuvõtteks
Ventilatsioon ei ole maja lisamugavus, mille võib jätta viimaseks. See on tervisliku sisekliima, madala energiakulu ja hoone kestvuse alus. Kaasaegne õhutihe maja lihtsalt vajab kontrollitud õhuvahetust, ja soojustagastus muudab selle ka energiatõhusaks.
Kui kaalud uue maja ehitust, vana maja renoveerimist või tunned, et praeguse maja õhk ei ole värske, võta Viru Küttega ühendust. Aitame leida sinu majale või hoonele sobiva ventilatsioonilahenduse, mis toimib hästi koos küttesüsteemiga.
Seotud teenused
Kas sul on küsimus või soovid pakkumist?
Viru Küte aitab valida ja paigaldada sinu kodule või hoonele sobiva lahenduse.
Küsi või paku teemat